Me hapendame oma kodus väga paljusid erinevaid asju, muuhulgas ka hapukapsast. Paningi hiljuti sügisel hapnema pandud hapukapsad viimaks purkidesse. Abikaasa tuli õhtul töölt koju, nägi purgivirna ja kiitis, kui ilus ta seal purgis välja näeb.

Enne kui alustad, tule ja hakka mind jälgima Instagramis, Facebookis, ja Pinterestis!

See on küll tore, kui toit näeb ilus välja, aga tegelikult on hapukapsas ka tervisele väga kasulik ja lausa vajalik toiduaine. Kodune hapukapsas istub hästi kokkumitmesuguste erinevate toitudega ja sobib söögiks nii toorena kui läbi küpsenult.

Hapukapsas on ju meie kandis ammusest ajast traditsiooniline toit ja eriti jõulude ajal peab see poolkohustuslikus korras laual olema. Ma pean tunnistama, et poest ostetud hapendatud toitudesse olen ma alati väikse skeptilisusega suhtunud. Ega mul eriti head põhjendust endale ei ole, aga lihtsalt poeriiulilt ostetud kapsas ei ole ikka päris see õige ja ei kutsu millegi pärast sööma.

Hapendatud kapsas

Hapukapsast valmistatakse tavalisest peakapsast, milles soola abil toasoojas seistes toimub käärimisprotsess. Selles käärimisprotsessis osalevad mitmed tervislikud bakterid (nt. Lactobcaillus ). Eduka hapendamisprotsessi käigus hukkuvad halvad ja tervisele kahjulikud bakterid ning head bakterid hakkavad vohama. Selleks, et halb bakteeria hukkuks, tuleb ellkõige jälgida, et soolakogus oleks tasakaalus hapendatava toiduga ning et hapendamisruum oleks paraja temperatuuriga (toasoe).

Hapukapsa päritolu ja ajalugu

Kapsa hapendamise ajalugu ulatub väga kaugesse aega tagasi, saades alguse juba üle 2000 aasta tagasi Hiinast, kui ehitati Suurt Hiina müüri. Sealseid ehitustöid teostasid tuhanded inimesed, keda oli vaja toita. Leiti, et kapsast on võimalik säilitada ilma, et ta pahaks läheks. Nii oligi tööliste peamiseks toiduks riis ja kapsas. Tol ajal ei kasutatud aga kapsa hapendamiseks mitte soola vaid hoopis riisiveini, tõenäoliselt seetõttu, et soola ei olnud nii vabalt saada. 

Sealt rändas aga hapukapsas aegamisi ka Euroopasse ja eriti edukalt on see kanda kinnitanud Ida-euroopas ja Venemaal.

Hapukapsa toiduks tarvitamine

Hapukapsas sobin väga hästi kokku mitmete toitudega, eriti, kui tead et see on tervisele hea. Siis kohe üritad seda sobitada nii paljude roogadega kui vähegi võimalik. Ma usun, et kõigeparemini istub hapukapsas koos sealihaga.

Aga seda saab panna ka näiteks toorena võileiva vahele. Võib ka lisada hapukapsa sisse kartulit, liha või ja vorstitükikesi ja potis hautada. Hapukapsast võib panna isegi hamburgeri vahele, muutes selle vägagi tervislikuks vahepalaks.

Hapendatud kapsa soolvee tegemine

Kapsast hapendame soolvee sees ja kapsas peab olema sellega üleni kaetud. Vedelikku kapsale aga juurde lisama ei pea, sest kapsale soola lisades hakkab vesi tasapisi kapsa rakukestadest väljuma ja tänu sellele on peagi kapsas veega kaetud.

Mina olen leidnud, et kõige lihtsam on kapsast esialgu iga mõne minuti tagant paar korda keerata ja siis kätega võimalikult tugevalt kausi põhja suruda. Seejärel kapsal veidi seista lasta ning uuesti paar korda segada ja põhja suruda. Vett hakkab kapsast väljuma üha kiiremini ja kiiremini ning lõpuks on kogu kapsas vee all.

Varustus kapsa hapendamiseks

Piisab, kui sul on kapsa hapendamiseks suur kauss, väike või keskmine taldrik ja mingi raskus (näiteks kivi või vett täis purk). Ei ole vaja kasutada spetsiaalseid hapendamise kaasi või mulksutajat.

Mina panen kapsa kaussi, asetan kapsa peale taldriku ja surun taldrikut tugevalt vastu kapsast. Seejärel asetan taldriku peale mingi raskuse, mis seda paigal hoiaks. Nii on kapsas taldriku alla ja soolvee sisse surutud ja ta seisab nii rahulikult terve hapendamise aja.

Hapendamise anomaaliad

Kapsast hapendades võib kõiksugu imelike asju juhtuda. Näiteks võib kapsas alguses roosaks muutuda, selle pärast ei pea muretsema, roosa värv kaob peagi.

Peale pikeat hapnemist võib kapsa soolvee pinnale tekkida tihe valge kiht, mis meenutab natukene hallitust, aga tegelikult on hoopis pärm. See valge pärm ei ole tervisele otseselt kasulik, aga ta ei ole ka kahjulik ja seda ei pea kartma. Kui seda on ebaeeldivalt palju, võid selle lusikaga suuremas osas välja tõsta ja ülejäänu hapendatud kapsa sisse segada. Seda ei jää tunda.

Samuti võib kapsas olla limane. See on tegelikult normaalne ja tegu on lihtsalt hapnemisprotsessi osaga. Ilmselt limane kapsas kellelegi ei meeldi, sel juhul lase kapsal lihtsalt veel mõnda aega käärida.

Hapendatud kapsa tervislikud omadused

Hapukapsa hapendamisel elutsevad mikroorganismid on tervisele väga kasulikud.Seal olevad probiootikumid tugevdavad immuunsust, ennetavad südamehaiguseid, aitavad soolestiku mikrofloora tasakaalu viia ja isegi aitavad vähki ennetada.

Hapukapsas on täis mineraale ja vitamiine, mis on organismi jaoks väga olulisede. Näiteks on hapukapsas rohkelt magneesiumit, rauda ja c-vitamiini.

Pea aga meeles, et hapukapsa kuumtöötlemisel suur hulk kasulike mikroorganisme ja vitamiini hukkub, seega kõige parem on tarvitada hapukapsast toorelt.

Hapukapsa maitsestamine

Hapukapsal on ilmselgelt nagu nimigi ütleb, hapukas maitse. Ja mulle meeldib kõige rohke teha täiesti tavalist hapukapsast, ilma lisatud maitseteta.

Aga tegelikult on palju asju, mis hapukapsaga hästi kokku sobivad ja mitmed nendest asjadest annavad hapukapsala väga kena välimuse. Kapsale juurde võid lisada näiteks tilli seemneid, köömneid, porgandit, kadakamarju.

Hapukapsa säilitamine ja tarvitamine

Säilita hapukapsast peale valmimist võimalusel külmkapis ja tarvita toorelt, sest siis jäävad kõik head bakterid ellu ja jõuavad organismi. Kui soovid, saad loomulikult kapsa ka talveks purkidesse hoidistada ja jõulude ajal seaprae kõrvale pakkuda.

Vajaminev varustus

Hapendamisnõu (purk või kauss)

Hapendamisraskus - miski, mis hoiaks kapsavee all (näiteks taldrik koos kiviga)

Koostisosad

Vaata postituse all olevat retseptikaarti, et näha koostisosade koguseid ja toiteväärtust!

Kapsas

Sool

Maitseained (soovikorral)

Valikulised lisandid

​Hapukapsa valmistamine

1. Eemalda kapsa välimised lehed, sest need võivad olla vigastatud või mustad. 
2. Haki kapsas peeneteks tükikesteks. Võid kasutada ka kapsariivi, sellega saab kiiremini ja ühtlasema tulemuse. Lõppkokkuvõttes maitset ja hapnemisprotsessi kapsatükkide suurus ei mõjuta.
3. Pane kapsas surde kaussi ja lisa sool. Soola võid lisada ka juba peale väikese koguse kapsa hakkimist, siis saab see hakata juba kapsast vett välja meelitama.
4. Sega kapsas kätega mõned korrad läbi, suru siis sõrmenukkidega tugevalt kausi põhja ja jäta 5-10 minutiks seisma.
5. Korda eelmist protsessi nii mitu korda kuniks kapsas on juba päris märjaks muutunud.
6. Kui kapsas on tugeval niiske, siis hakka teda kausi põhjas keerama ja sõtkuma. Vett peab lõpuks olema nii palju, et kogu kapsas üleni vee sees oleks.
7. Pane keskmise suurusega taldrik tagurpidi kausile peale ja suru nii alla kui jaksad. Vesi võiks tõusta taldriku pinnale. Aseta taldriikule peale raskus, et taldrik koos kapsaga pinnale tgasi ei tõuseks.
8. Hapenda kapsast toasoojas, võimalusel pimedas kohas 5-21 päeva. Kindlasti ei tohi kapsas jääda päikese kätte, sest UV-kiirgus hävitab bakterid.
9. Kui kapsas on valminud, hoiusta seda edasi külmkapis või hoidista läbi kuumtöötlemise purkidesse.

KKK

Kas pikalt seisnud kapsast saab hapendada?

Kapsas on üllatavalt pika säilivusajaga. Ma ütlen üsna julgelt, et mul seisid kaks kapsapead soojas köögikapilt pea poolteist kuud, enne kui ma nendest midagi tegema hakkasin. Kuid kapsas hoiab endas vett päris hästi ja isegi mitte enam kõige värkse kapsas ajab peale soola lisamist korralikult vee välja.

Kas kapsale tohib ka vett juurde panna? 

Kuigi see ei ole kapsa enda mahlakuse tõttu vajalik, siis jah - vett tohib ka juurde panna. Õnnetusi ju juhtub, äkki kukub näiteks kauss maha ja vesi voolab põrandale. Sel juhul tuleb sool vee sees ära lahustada ja kapsa peale valada.

Kuidas kõige paremini kapsast vee kätte saab? 

Siin on ainult üks peamine reegel - lisa kõigepealt sool! Seejärel saad ise proovida, kas soovid kapsast segada, sõtkuda, pigistada või hoopis lased tal terve päeva koos soolaga seista. Põhimõttelisel toimivad kõik meetodid, leia nüüd aga see, mis sulle kõige paremini meeldib!

Milline sool sobib hapendamiseks kõige paremini? 

Ära kasuta ülepuhastatud lauasoola, kus on ainult kaks minerali - Na ja Cl. See sool ei ole tervisele kuigi kasulik. Kõig parem on kasutada puhast meresoola (soovitan Keldi meresoola).

Kui palju soola kapsa hapendamiseks kasutada? 

Üldiselt on reegel, et soola lisatakse 2% kapsa kogusest. Seega, kui sul on 2kg kapsast, siis tuleb sellele kogusele lisada 40g soola. Esimest korda tehes ära rohkem soola pane, sest soola on väga raske vähemaks võtta. Kui aga tead, et sulle meeldib soolasem kapsas, võid lisada soola ka rohkem. Kui soola on üle 10%, siis hapnemisprotsess ei alga soola suure konsentratsiooni tõttu. See on loomulikult ka söömiseks kindlasti liiga soolane.

Mida teha, kui kogemata läheb liiga palju soola? 

Kui juhtub, et soola saab ikkagi kapsassse kasvõi kogemata liiga palju, siis võid kapsast mageda vee sees leotada, et soola vähemaks saada. Kui kapsas on saavutanud normaalse soolasuse, lisa talle peale 2% konsentratsiooniga soolvesi ja saad hapukapsa ideaalse lõpptulemusena valmis teha. Kapsast saad soola vähemaks ka peale hapendamist.

Mida teha kui kapsas on läinud hallitama? 

Siis ei ole midagi teha ja kapsas tuleb ära visata. Kui hallitus on kapsa peale tekkinud, on ta tõenäoliselt levinud ple kogu kapsa laiali. Öeldakse, et kõik mis ei tapa teeb tugevaks, aga üldiselt hallitanud toit ei ole siiski kuigi kasulik...

Kui kaua peaks kapsast hapendama? 

Kapsas muutub hapukaks ligikaudu 5-21 päeva jooksul. Maitse kapsast ja otsusta, millal see on muutunud sinu jaoks piisavalt hapuks. Kapsas valmib keskmiselt kolm nädalat.

Ideed ja nõuanded

• Ole kapsa segamisel ettevaatlik, sest kui käed on veidi katki või tundlikud, võib sool käenaha kipitama ajada. Kui tunned, et käenahk ärritub, siis loputa käed korralikult puhta veega üle ja kasuta kapsa segamiseks näiteks hoopis lusikat. Kui kapsast on väga palju korraga, siis võib tavaline supilusikas väikeseks jääda. Kasuta sel juhul hoopis puulusikat.
• Kui sa valmistad hapukapsast esimest korda, siis kontrolli aegajalt kapsast. Võid julgelt teda segada ja liigutada. Nii saad koguaeg silma peal hoida, et kõik oleks kontrolli all.

Niisiis, tegelikult on hapukapsa valmistamine lihtne ettevõtmine. Loomulikult on mitmeid nüansse, mis vajavad tähelepanu ja harjutamist, aga nagu iga asaga, siis tavaliselt on see ainult ettevõtmise asi.

Ütlen kokkuvõtvalt veel korra üle, et kui hapukapsas ei ole üleni vee alla surutud, siis see soodustab kergelt hallituse tekkimist. Tõenäoliselt aga tekib veepinnale ühuke valge kiht, mis ei ole hallitus vaid hoopis pärm.

Hapukapsast võid hapendada nii kaua kui soovid ja kui kapsas on saavutanud viimse hapukuse piiri, siis on aeg see külmkappi panna või purki hoiustada, et hapnemisprotsess pidurduks.

Ma loodan, et sa said siit retseptist kasulike näpunäiteid ja nõuandeid, et hapukapsas hästi õnnestuks!

Continue to Content

Traditsioonilise hapukapsa valmistamine

Kogus: 1

Ettevalmistusaeg: 20 min.

Lisaaeg: 21 days

Kogu valmistusaeg: 21 days 20 min.

Hapukapsast valmistatakse tavalisest peakapsast, milles soola abil toasoojas seistes toimub käärimisprotsess. Selles käärimisprotsessis osalevad mitmed tervislikud bakterid (nt. Lactobcaillus).

Prindi

Koostisosad

• 2kg kapsast
• 40g meresoola
• Valikulised lisandid
• Maitseained (valikuline)

Juhised

1. Eemalda kapsa välimised lehed, sest need võivad olla vigastatud või mustad.
2. Haki kapsas peeneteks tükikesteks. Võid kasutada ka kapsariivi, sellega saab kiiremini ja ühtlasema tulemuse. Lõppkokkuvõttes maitset ja hapnemisprotsessi kapsatükkide suurus ei mõjuta.
3. Pane kapsas surde kaussi ja lisa sool. Soola võid lisada ka juba peale väikese koguse kapsa hakkimist, siis saab see hakata juba kapsast vett välja meelitama.
4. Sega kapsas kätega mõned korrad läbi, suru siis sõrmenukkidega tugevalt kausi põhja ja jäta 5-10 minutiks seisma.
5. Korda eelmist protsessi nii mitu korda kuniks kapsas on juba päris märjaks muutunud.
6. Kui kapsas on tugeval niiske, siis hakka teda kausi põhjas keerama ja sõtkuma. Vett peab lõpuks olema nii palju, et kogu kapsas üleni vee sees oleks.
7. Pane keskmise suurusega taldrik tagurpidi kausile peale ja suru nii alla kui jaksad. Vesi võiks tõusta taldriku pinnale. Aseta taldriikule peale raskus, et taldrik koos kapsaga pinnale tgasi ei tõuseks.
8. Hapenda kapsast toasoojas, võimalusel pimedas kohas 5-21 päeva. Kindlasti ei tohi kapsas jääda päikese kätte, sest UV-kiirgus hävitab bakterid.
9. Kui kapsas on valminud, hoiusta seda edasi külmkapis või hoidista läbi kuumtöötlemise purkidesse.

Nõuanded

Ole kapsa segamisel ettevaatlik, sest kui käed on veidi katki või tundlikud, võib sool käenaha kipitama ajada. Kui tunned, et käenahk ärritub, siis loputa käed korralikult puhta veega üle ja kasuta kapsa segamiseks näiteks hoopis lusikat. Kui kapsast on väga palju korraga, siis võib tavaline supilusikas väikeseks jääda. Kasuta sel juhul hoopis puulusikat.

Kui sa valmistad hapukapsast esimest korda, siis kontrolli aegajalt kapsast. Võid julgelt teda segada ja liigutada. Nii saad koguaeg silma peal hoida, et kõik oleks kontrolli all.

Toitumisalane teave:

Kogus: 1 Portsjoni suurus: 1
Kogus portsjoni kohta: Kalorid: 460Rasvad: 1gKüllastunud rasvad: 0gTransrasvad: 0gKüllastumata rasvad: 1gKolesterool: 0mgNaatrium: 741mgSüsivesikud: 110gKiudained: 38gSuhkrud: 56gValgud: 25g