Kompostimist tundsid juba iidsed roomlased, kreeklased ja egiptlased. Siiski, teaduslikult hakati kompostimisele lähenema alles 19. saj. teises pooles ning 20. saj. alguses sai kompostimine suurema hoo sisse ja hakati arendama erinevaid tehnoloogiaid hea ning kiire komposti tootmiseks

Selleks, et edukalt komposti saada, tuleks endale selgeks teha mõned peamised põhitõed. Aga nagu iga asjaga, ei tasu liialt raamidesse jääda ja enda loomingulisust kaotada. Kõige paremad asjad sünnivad siis, kui nad on hoole ja innuga loodud. Allpool püüan veidi selgitada, milliseid erinevaid võimalusi komposti valmistamiseks on ning kuidas valmistada hästi toimiv kompostihunnik.

Hästi tehtud kompostihunnik ei haise ja valminud kompost on ilus pruunikas ja meenutab mulda nii lõhnalt, kui ka värvuselt. Valminud kompost sobib nii peenrasse, kasvuhoonesse, kui ka toalilledele - igale poole, kus on vaja mulda kasutada.

Enne, kui alustad lugemist, tule ja hakka mind jälgima Instagramis, Facebookis, ja Pinterestis!

Mis on kompost

Lühidalt öeldes, kompost on orgaaniline materjal, mis tekib tänu mikroorganismide lagundamistööle. Komposti saab teha kõigest naturaalsest, näiteks toidu jääkidest, lehtedest ja umbrohust. Mitte ilmaasjata ei nimetata komposti mustaks kullaks. See sisaldab palju kasulike aineid, mida taimed vajavad ja on tänu sellele väetise eest. Kompost tuleb suureks kasuks seal, kus on liivased või savised mullad. Samuti on neid hea kasutada kõrgendatud peenrakastides.

Kompostihunnik, klassikaline komposter või kiirkomposter

Kompostimiseks on mitmeid erinevaid ja häid lahendusi, saab kasutada tavalist kompostrit või isetehtud kompostikasti, traditsioonilist kompostihunnikut või hoopis kiirkompostrit. Kaasajal on loodud veel mitmeid erinevaid kompostreid, sh. vermikompostrid, mida saab kasutada ka tavalise korterelamu köögis või rõdul.

Kiirkomposter

Kiirkomposter on kindlasti, nagu nimigi ütleb, kõige kiirem lahendus komposti tootmiseks. Kiirkompostril on soojustatud seinad, meenutades natukene termose pudelit. Tänu mikroorganismide tööle tõuseb kiirkompostris temperatuur väga kõrgele, väidetavalt kohati isegi 80-kraadini ning see aitab kompostil ülikiiresti, juba peale paari kuud valmima hakata. Komposti valmimiskiirus sõltub aga kindlasti nii kompostrist, kui ka sellest mida kompostitakse.

Kompostikast 

Kui aga kompostimisega pidevalt ja aktiivselt tegeleda, sobib suurepäraselt koju ka lihtne poest hangitav komposter või veel parem - hoopiski isetehtud kompostikast. Need kaks töötavad väga sarnaselt ja kompost valmib ligikaudselt sama kiiresti. Kellel jagub vähegi indu, võikski kompostri endale ise ehitada. Nõnda saab ise otsustada, kui suurt kompostrit vaja oleks. Ise ehitades saab teha väga kauni ja loomingulise kompostri. Allpool räägin hea kompostri tunnustuest ja ehitamisest lähemalt. Klassikalises, korralikus, õigesti ehitatud kompostris valmib kompost keskmiselt 1-2 aastat.

Kompostihunnik

Traditsiooniline kompostihunnik sarnaneb enda funktsioonidelt väga kompostrile. Kompostihunnikut on kõige mugavam teha, kui ollakse suures talus, kus komposti tekib rohkem, kui jõutakse ära mahutada. Kompostihunniku võib teha ka näiteks lisaks kompostrile, kui komposti tekib rohkem, kui ära kasutatakse. Kompostihunniku miinuseks võiks aga pidada, et lahtiselt võib meelitada see aktiivsemalt linde, närilisi ja metsloomi ligi. Samuti võtab komposti valmimine hunnikus kauem aega, sest mikroorganismide tekitatud temperatuur ei tõuse avatud hunnikus nii kõrgele, kui suletud kompostris. Kompostihunnikus valmib hästi laotud kompost 2-4 aastat.

Kompostimise erimeetodid

Meil on kolm põhilist kompostimise meetodit: aeroobne, anaeroobne ja vermikompost. Räägin põgusalt kõikidest meetoditest, kuid süvitsi räägin kõige traditsioonilisemast ja enimkasutatavast - aeroobsest kompostimisest.

Anaeroobne kompost

See protsess erineb väga traditsioonilisest meetodist ja nagu ka nimetus ütleb hapniku ehk õhu liikumist komposti valmimiseks vaja ei lähe. Kompost laguneb hoopis käärimisprotsessi läbi. See protsess on aeglane ja kompost on külm, mitte soe nagu aeroobse protsessi puhul. Samuti tekitab see meetod haisu. Anaeroobne kompostimine vajab aga vähem hooldamist kui aeroobne kompostimine.

Aeroobne kompost

See on kõige tuntum kompostimise meetod, mida viiaksegi läbi tavalises kompostris või kompostihunnikus. See tähendab lihtsalt seletades, et kompostimiseks läheb vaja hapniku. Mikroorganismid, kes komposti lagundavad toituvad hapnikust. See meetod muudab komposti soojaks, teatud tingimustes isegi tuliseks tänu erinevatele mikroorganismidele, kes komposti lagundavad. Vahel võivad ka mõned vihmaussikesed kompostrisse ronida ja seal toimetama hakata. Aeroobset komposti oleks hea 1-2x aastas näiteks hargiga segada, see aitab õhul paremini komposti vahele pääseda ja komposti tuulutada.

Vermikompostimine

Kui traditsiooniliselt lagundavad komposti peamiselt seened ja mikroorganismid, siis selle meetodi puhul lagundavad komposti hoopis ussid. Vermikompostimise protsessis kasutatakse hapniku, seega on tegu justkui aeroobse kompostiga, kuid kuna ussid liigutavad/pööravad komposti ise, siis seda pole vaja mehaaniliselt ise teha. Sel meetodil ei teki ka soojust kompostihunnikusse. Seega eristame selle meetodi aeroobsest kompostimisest. Vermikompostreid müüakse poodides eraldi ja vermikompostreid on hea kasutada näiteks linnakorterites või muudes tubastes tingimustes.

Kuidas teha komposti

Nagu eelnevalt lubasin, räägin lähemalt aeroobsest kompostimismeetodist. Sellel teemal nüüd edasi jätkamegi ja kõik millest allolevalt juttu tuleb, on aeroobne kompostimine. Kuigi kompostihunniku üles ehitamisel on mõned olulised reeglid, siis tegelikult on kõik väga lihtne ja loogiline ning erihoolt või tähelepanu komposti tegemisele pöörama ei pea. Püüan algusest peale kõik põhitõed lihtsalt ja selgelt lahti seletada ning täpsemalt tuvustada, kuidas kompost ikkagi tekib ning millele tuleks erilist tähelepanu pöörata.

Komposti põhilised koostisosad

(Aeroobses) kompostis peab olema neli põhilist koostisosa: pruun materjal ehk süsinik, roheline materjal ehk lämmastik, hapnik ja vesi. Selleks, et kompost saaks hõlpsalt tekkida, on meil vaja, et kõik need neli komponenti saaksid omavahel kontakti ja seeläbi koostööd teha ning komposti lagundavatele mikroorganismidele võimalikult häid elutingimusi pakkuda. Kompostris elavad mikroorganismid toituvadki kompostist. Tänu enda elutegevusele tõstavad nad kompostris temperatuuri ja see võib tõusta suisa 80 kraadini. Selle protsessi sees tekibki maa viljakust tõstev huumus.

Pruun ja roheline orgaaniline materjal 

Pruuni materjalina võiks välja tuua kõike, mis on kuivanud ja pruun: kuivad puulehed, oksad, hein, põhk, muld, käbid jms. Pruun materjal kompostris sisaldab süsiniku. Roheline materjal on aga pea kõik värske jääk: köögis tekkivad juurviljade jäägid, värskelt niidetud rohi jms. Kuigi nimetame neid asju rohelisteks, siis ei pea nad olema ilmtingimata rohelised. Eeskätt oleks oluline, et tegu oleks värskete jääkidega. Roheline materjal sisaldab lämmastiku. Nende kahe komponendi juures on ülioluline, et nad oleksid enam-vähem tasakaalus. Roheline materjal annavad kompostile niiskust, kuid pruun materjal aitab hoiduda liigse umbsuse eest ja annavad hapnikule ligipääsu.

Hapnik, niiskus ja mikroorganismid

Selleks, et mikroorganismid saaksid elada on neil vaja piisavalt hapniku ja piisavalt niiskust. Kui lämmastikku on kompostihunnikus liiga palju, siis hakkab hapnik komposti sees vähenema ja see on mikroorganismidele halb. Nii hakkab kompost mädanema ja protsess hakkab aeglustuma, sest head mikroorganismid hukkuvad. Samamoodi peab olema tasakaalus ka niiskuse sisaldus komposti sees. Hea niiskusega kompost on kergelt läikiv ja pigistades õrnalt, vaevumärgatavalt vett eraldav. Kui kompost on liiga kuiv ja kompostisisene temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, siis tekib anaeroobne ehk hapnikuvaene keskkond ja kompost hakkab roiskuma.

Kompostihunniku erinevad kihid

Kui komposti on palju, siis on soovitatav kompostihunnik (nii kompostri sees, kui ka maa peal) laduda kihtidena (nii on suurte koguste puhul lihtsam) - vaheldumisi pruunid asjad ja rohelised asjad. Ühe kihi paksus võiks olla ligikaudselt 20cm. Kui aga komposti tekib jooksvalt juurde ja mitte suurtes kogustes, siis võib pruuni ja rohelise kompostisusu ka omavahel segamini kompostrisse panna. Oluline on, et neil oleks ligikaudselt võrdses koguses. Kui kompostrisse panna oksi, oleks hea, kui oksad eelnevalt väiksemateks purustada, siis lagunevad oksad kiiremini, lisaks võib muidu kompost liiga hõre jääda. Väga oluline roll pruunil kihil on niiskuse balansi hoidmiseks. Kui kompost on liiga märg, hakkab ta mädanema ja lagunemine aeglustub, kui aga kompost on liiga kuiv, ei tõuse kompostihunniku sisene mikroobide tekitatud temperatuur piisavalt kõrgele, et pakkuda komposteerumisprotsessile soodsaid tingimusi. Kui kompostihunnikus on näiteks peale aia riisumist palju kuivi lehti, siis on hea lisada sinna lämmastiku juurde näiteks kanasõnniku või kasvõi värskelt niidetud rohuga. Aegajalt on hea lisada kompostrisse või kompostihunnikusse ka mulda, see aitab lagunemisprotsessile kaasa. Mulda on soovitatav laduda ka kompostri põhja ning kui komposter on täis, siis ka peale. Ligikaudu kaks korda aastas võiks kompostihunnikut hargiga läbi segada, või hoopis teise konteinerisse ringi tõsta. Nii saab kompost piisavalt õhutust.

Kuidas laduda komposti

• Kõige all võiks olla kiht mulda, ligikaudu 10cm paksuselt.

• Järgmisena võib panna nii pruuni kihi, kui ka rohelise kihi. Ühe kihi paksus peaks olema umbes 20cm. Kihid võivad olla ka segamini, nii kuidas parasjagu komposti tekib, aga oluline on, et nad oleksid tasakaalus.

• Kui kompostihunnikusse või kompostrisse rohkem komposti ei mahu, siis tasub hunnik katta 10cm kihi mullaga, nii nagu ka kompostri põhja. See hoiab hunnikust niiskust ja toitainete eraldumist tagasi. Päris peale võib panna heina või põhukihi, see aitab sooja hoida.

Umbrohi kompostihunnikus

Umbrohu ja eriti haigestunud taimeokste kopostihunnikusse viskamine on alati väikese riskiga. Nimelt hävivad haiguse parasiidid alles siis, kui kompostihunniku temperatuur on tõusnud 55-60 °C ja püsib selliselt mitu päeva. Hästi tehtud kompostihunnik õigesti ehitatud kompostris saavutab selle temperatuuri ilma probleemideta. Siiski - soovitatav on umbrohi ladustada rohkem kompostihunniku keskele, sest keskel tõuseb temperatuur kõrgemaks, kui äärtes. Kuigi ma olen seda juba mitu korda maininud, siis kirjutan veelkord üle, et selleks, et komposti temperatuur tõuseks kõrgeks, peab olema kompostihunnikus piisavalt niiskust. Palavamatel suvedel, kui on põud ja vihma ei saja, võib juhtuda, et peab kompostihunnikut suisa kastma. Sel juhul tuleb kindlasti jälgida, et kompost ei märguks liigselt.

Kompostimine talvel

Kui kasutad kompostimiseks kiirkompostrit, siis kiirkompostri soojustatud seinad takistavad kompostil külmumast ja komposti valmimisprotsess saab jätkuda ka jahedate ilmadega. Ilma soojustuseta tavalises kompostris või veel enam lahtises kompostihunnikus kipub kompost talvel jäässe minema. Sellest ei juhtu aga midagi muud, kui lihtsalt komposteerumise protsess peatub mõneks ajaks. Soojemate ilmadega sulab kompost lahti ja protsess jätkub. Kui lund on palju, võib kompostri väljaspoolt katta lumekihiga. See aitab mingil määral sees sooja hoida, et krõbe pakane ligi ei pääseks.

Mida kompostida ja mida mitte

Koostisosad, mida kindlasti ei tohi lisada

Kuigi see on üsna elementaarne, siis tasub igaksjuhuks sellegipoolest üle mainida, et kompostikasti tohib panna siiski ainult biolagunevat materjali. Kindlasti ei tohi sinna panna kummi, plastikut, kilet, sünteetilisi ehitusjääke jms.

Koostisosad, mida on riskante lisada

Siin on mõned näited komposti materjalist, mis sisaldavad parasiite või pestitsiide või vajavad mõnel muul põhjusel täielikuks lagunemiseks kõrget temperatuuri 55-60 °C. See on tavaline kompostitemperatuur, kuid kui kompostkikast ei ole nõuetele vastav ja kompost on valesti koostatud, ei pruugi see temperatuur saavutuda.

• Umbrohi ja nakatunud taimed tuleks panna kompostihunniku keskele, et sealne kõrgem temperatuur saaks hõlbustada täieliku lagunemist.

• Pigem ei ole hea mõte kompostida lemmikloomade ja inimeste väljaheiteid, sest need sisaldavad haiguseid. Juhul, kui nendes sisalduvad patogeenid ei hävi täielikult, võib selle komposti kasutamine toidu kasvatamisel olla tervisele ohtlik. Lillepeenras on selle kasutamine aga täiesti ohutu.

• Kompostrisse on riskantne lisada ka pestitsiididega töödeldud toitude jääke: näiteks banaanid ja tsitruselised, sest need lagunevad aeglasemalt - jällegi, kui on siiski soov neid kompostida, siis on soovitatav panna nad sel juhul keskele poole, et lagunemisprotsessi kiirendada ja pestitsiide kõrgemas temperatuuris hävitada.

• Mädanenud õunad kannavad edasi haiguseid, komposti lisades on jällegi vaja garanteerida, et mädanenud õunad saaksid olla võimalikult suure kuumuse käes.

• Liha ja kondid (ning muud loomsed jäänukid) ei lagune kompostis kuigi kiirelt ja lähevad roiskuma, see meelitab aga ligi närilisi ja teisi loomi.

• Männiokkad ei taha hästi laguneda, sest nad on pealt kaetud vaiguga. Suures koguses lisades võivad nad komposteerumisprotsessi aeglustada.

Koostisosad, mida on hea komposti lisada 

• Hea kompost võiks sisaldada võrdselt nii lämmastiku (rohelist värsket materjali), kui ka süsiniku (pruuni kuiva materjali).

• Kompostida võib veel: lupja, tuhka, juuksekarvu, pappkaste, ajalehti, kohvipuru, teekotte, munakoori, majapidamispaberit ja tualettpaberi sisu. Kõik see materjal sisaldab süsinikku.

• Komposti võib lisada ka näiteks kanasõnnikut - see on suurepärane ämmastikuallikas.

Kuidas ehitada kompostikast

Ning saamegi viimaks rääkida ühest üliolulisest teemast, milleks on kompostri ehitamine. Ma ei lisa siia samm-sammulist juhendit, kuidas kompostrit ehitada. Ma usun, et kelleg vähegi akutrell käes püsib, suudab kompostri lihtsa vaevaga ise valmis ehitada. Küll aga räägin lahti, millega on vaja arvestada, et komposter toimiks hästi ja oleks võimalikult suure kasuteguriga.

Komposteri asukoht

• Nii kompostihunnik kui ka komposter peaksid asuma maa peal, mitte kaevatud augus või lohus. Vastasel juhul on pideva üleujutuse tõttu kompost liiga niiske. Maa pealt on lihtsam ka komposti kätte saada.

• Soovitatav oleks komposti teha tuulevarjulisemas ja päikese eest varjatud kohas. Näiteks puu all.

Komposteri konstruktisoon

• Komposteri kõrgus oleks soovitatavalt 1,5m - kõrgemat ma ei soovita teha. Ideaalsed komposteri pindala mõõdud on 1-1,5m x 1-1,5m - võib olla ka suurem, aga mitte väiksem, muidu ei pruugi hakata komposteerumisprotsess korralikult tööle.

• Kompostihunnik peab olema piisavalt suur, et kõdunemisprotsess korralikult töötaks.

• Kompostri kolm seina: tagumine ja külgmised, võivad olla tugevad ja lahtivõtmatud - ehitatud näiteks kasvõi ilusatest dekoratiivsetest kividest. Esisein peaks olema aga eemaldatav, et komposti hõlpsamini kätte saada. Tõenäoliselt oleks kõige lihtsam ehitada esisein puidust

• Soovitatav on teha kompostikastile valatud või kividest laotud põhi. Muidu uhub vihmavesi kõik kasulikud ained sinna samma kompostri alla mulla sisse. Sel juhul aga peaks olema kompostri põhi kalde all ja seina alaosas väike pragu, et üleliigne vedelik saaks siiski ära voolata.

• Väga oluline: kompostikasti seinades ei tohi olla suuri õhupragusid, õhuauke ega suuri vahesid, muidu ei tõuse komposteerumise käigus temperatuur piisavalt kõrgeks. Õhutuse pärast pole vaja muretseda, selle eest hoolitseb eelmainitud süsinik.

• Kompostikast võib olla ilma kaaneta, kuid soovitatav on siiski kaas peale panna, et kaitsta komposti liigse vihma, kuid samas ka liigse kuivamise eest.

• Kõige mugavam on, kui kõrvuti on kolm erinevat kompostrit või on komposter kolme kambriga: ühes on valmis kompost, ühes kompost valmib ja ühte kuhjatakse parasjagu komposti.

• Kompostikasti puiudosa vastu võib panna peene silmaga võrku, see hoiab eemale närilisi ning lisaks takistab kompostil puitu nii kiirelt mädandamast.

• Kompostri küljelaudaele ei ole soovitattav jätta vahesid. See küll õhustab hunnikut, kuid ei lase tekkida vajalikult kõrgel temperatuuril. Õhustust peab tekitama just pruuni ja rohelise kihi segunemine.

Siit saab konkreetseid ideid, kuidas ehitada kompostikasti.

Ideed ja nõuanded

• Selleks, et kontrollida komposti valmidust, aseta anumasse väike kogus kompostimulda ja pane sisse paar seemet, mis kiiresti idanevad. Kui idanenud taimed on rohelised ja valgete juurtega, siis on kompost valmis. Kui aga taimed on kollakad ja pruunid, peab kompost veel valmima.

• Kui kompostikastis elavad sipelgad, on see märk, et kompost on liiga kuiv.

• Kui kompostikasti ilmuvad kärbsed, siis tasub munad ja kärbsed lükata sügavamale komposti sesse, sest seal on palavam. Kärbsed hävinevad 43 °C juures.

• Kui kärbsed tulevad, lisa hunnikusse süsinikurikast kompostimaterjali. Nad tulevad lämmastiku (rohelise materjali) järele.

• Kompostihunniku põhja võib jätta ka kihi eelmisest valminud kompostmullast, ei pea tooma uut mulda.

• Alati ei pea ootama, et kompost täiesti valmis saaks ja komposti võib kasutada juba ka varem.

• Suuremaid toidutükke võib lõigata väiksemateks. See tekitab suurema pindala mikroorganismidele toimetamiseks. Siiski - liiga väikeseks lõigatud tükid võivad takistada õhu vaba voolu kompostris.