{"id":2751,"date":"2023-04-22T17:31:40","date_gmt":"2023-04-22T17:31:40","guid":{"rendered":"http:\/\/hirvojafarm.com\/?p=2751"},"modified":"2024-01-01T21:51:40","modified_gmt":"2024-01-01T21:51:40","slug":"all-about-composting","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/hirvojafarm.com\/et\/kompostimine\/toimetused-talus\/","title":{"rendered":"K\u00f5ik, mida pead teadma kompostimise kohta\u00a0"},"content":{"rendered":"

Kompostimist tundsid juba iidsed roomlased, kreeklased ja egiptlased. Siiski, teaduslikult hakati kompostimisele l\u00e4henema alles 19. saj. teises pooles ning 20. saj. alguses sai kompostimine suurema hoo sisse ja hakati arendama erinevaid tehnoloogiaid hea ning kiire komposti tootmiseks<\/p>\n\n\n\n

\"Kompost\"<\/figure>\n\n\n\n

Selleks, et edukalt komposti saada, tuleks endale selgeks teha m\u00f5ned peamised p\u00f5hit\u00f5ed. Aga nagu iga asjaga, ei tasu liialt raamidesse j\u00e4\u00e4da ja enda loomingulisust kaotada. K\u00f5ige paremad asjad s\u00fcnnivad siis, kui nad on hoole ja innuga loodud. Allpool p\u00fc\u00fcan veidi selgitada, milliseid erinevaid v\u00f5imalusi komposti valmistamiseks on ning kuidas valmistada h\u00e4sti toimiv kompostihunnik.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4sti tehtud kompostihunnik ei haise ja valminud kompost on ilus pruunikas ja meenutab mulda nii l\u00f5hnalt, kui ka v\u00e4rvuselt. Valminud kompost sobib nii peenrasse, kasvuhoonesse, kui ka toalilledele - igale poole, kus on vaja mulda kasutada.<\/p>\n\n\n\n

Enne, kui alustad lugemist, tule ja hakka mind j\u00e4lgima Instagramis<\/a>, Facebookis<\/a>, ja Pinterestis<\/a>!<\/p>\n\n\n\n

Mis on kompost<\/h2>\n\n\n\n

L\u00fchidalt \u00f6eldes, kompost on orgaaniline materjal, mis tekib t\u00e4nu mikroorganismide lagundamist\u00f6\u00f6le. Komposti saab teha k\u00f5igest naturaalsest, n\u00e4iteks toidu j\u00e4\u00e4kidest, lehtedest ja umbrohust. Mitte ilmaasjata ei nimetata komposti mustaks kullaks. See sisaldab palju kasulike aineid, mida taimed vajavad ja on t\u00e4nu sellele v\u00e4etise eest. Kompost tuleb suureks kasuks seal, kus on liivased v\u00f5i savised mullad. Samuti on neid hea kasutada k\u00f5rgendatud peenrakastides.<\/p>\n\n\n\n

Kompostihunnik, klassikaline komposter v\u00f5i kiirkomposter<\/h2>\n\n\n\n

Kompostimiseks on mitmeid erinevaid ja h\u00e4id lahendusi, saab kasutada tavalist kompostrit v\u00f5i isetehtud kompostikasti, traditsioonilist kompostihunnikut v\u00f5i hoopis kiirkompostrit. Kaasajal on loodud veel mitmeid erinevaid kompostreid, sh. vermikompostrid, mida saab kasutada ka tavalise korterelamu k\u00f6\u00f6gis v\u00f5i r\u00f5dul.<\/p>\n\n\n\n

Kiirkomposter<\/h3>\n\n\n\n

Kiirkomposter on kindlasti, nagu nimigi \u00fctleb, k\u00f5ige kiirem lahendus komposti tootmiseks. Kiirkompostril on soojustatud seinad, meenutades natukene termose pudelit. T\u00e4nu mikroorganismide t\u00f6\u00f6le t\u00f5useb kiirkompostris temperatuur v\u00e4ga k\u00f5rgele, v\u00e4idetavalt kohati isegi 80-kraadini ning see aitab kompostil \u00fclikiiresti, juba peale paari kuud valmima hakata. Komposti valmimiskiirus s\u00f5ltub aga kindlasti nii kompostrist, kui ka sellest mida kompostitakse.<\/p>\n\n\n\n

Kompostikast <\/h3>\n\n\n\n

Kui aga kompostimisega pidevalt ja aktiivselt tegeleda, sobib suurep\u00e4raselt koju ka lihtne poest hangitav komposter v\u00f5i veel parem - hoopiski isetehtud kompostikast. Need kaks t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4ga sarnaselt ja kompost valmib ligikaudselt sama kiiresti. Kellel jagub v\u00e4hegi indu, v\u00f5ikski kompostri endale ise ehitada. N\u00f5nda saab ise otsustada, kui suurt kompostrit vaja oleks. Ise ehitades saab teha v\u00e4ga kauni ja loomingulise kompostri. Allpool r\u00e4\u00e4gin hea kompostri tunnustuest ja ehitamisest l\u00e4hemalt. Klassikalises, korralikus, \u00f5igesti ehitatud kompostris valmib kompost keskmiselt 1-2 aastat.<\/p>\n\n\n\n

Kompostihunnik<\/h3>\n\n\n\n

Traditsiooniline kompostihunnik sarnaneb enda funktsioonidelt v\u00e4ga kompostrile. Kompostihunnikut on k\u00f5ige mugavam teha, kui ollakse suures talus, kus komposti tekib rohkem, kui j\u00f5utakse \u00e4ra mahutada. Kompostihunniku v\u00f5ib teha ka n\u00e4iteks lisaks kompostrile, kui komposti tekib rohkem, kui \u00e4ra kasutatakse. Kompostihunniku miinuseks v\u00f5iks aga pidada, et lahtiselt v\u00f5ib meelitada see aktiivsemalt linde, n\u00e4rilisi ja metsloomi ligi. Samuti v\u00f5tab komposti valmimine hunnikus kauem aega, sest mikroorganismide tekitatud temperatuur ei t\u00f5use avatud hunnikus nii k\u00f5rgele, kui suletud kompostris. Kompostihunnikus valmib h\u00e4sti laotud kompost 2-4 aastat.<\/p>\n\n\n\n

Kompostimise erimeetodid<\/h2>\n\n\n\n

Meil on kolm p\u00f5hilist kompostimise meetodit: aeroobne, anaeroobne ja vermikompost. R\u00e4\u00e4gin p\u00f5gusalt k\u00f5ikidest meetoditest, kuid s\u00fcvitsi r\u00e4\u00e4gin k\u00f5ige traditsioonilisemast ja enimkasutatavast - aeroobsest kompostimisest.<\/p>\n\n\n\n

Anaeroobne kompost<\/h3>\n\n\n\n

See protsess erineb v\u00e4ga traditsioonilisest meetodist ja nagu ka nimetus \u00fctleb hapniku ehk \u00f5hu liikumist komposti valmimiseks vaja ei l\u00e4he. Kompost laguneb hoopis k\u00e4\u00e4rimisprotsessi l\u00e4bi. See protsess on aeglane ja kompost on k\u00fclm, mitte soe nagu aeroobse protsessi puhul. Samuti tekitab see meetod haisu. Anaeroobne kompostimine vajab aga v\u00e4hem hooldamist kui aeroobne kompostimine.<\/p>\n\n\n\n

Aeroobne kompost<\/h3>\n\n\n\n

See on k\u00f5ige tuntum kompostimise meetod, mida viiaksegi l\u00e4bi tavalises kompostris v\u00f5i kompostihunnikus. See t\u00e4hendab lihtsalt seletades, et kompostimiseks l\u00e4heb vaja hapniku. Mikroorganismid, kes komposti lagundavad toituvad hapnikust. See meetod muudab komposti soojaks, teatud tingimustes isegi tuliseks t\u00e4nu erinevatele mikroorganismidele, kes komposti lagundavad. Vahel v\u00f5ivad ka m\u00f5ned vihmaussikesed kompostrisse ronida ja seal toimetama hakata. Aeroobset komposti oleks hea 1-2x aastas n\u00e4iteks hargiga segada, see aitab \u00f5hul paremini komposti vahele p\u00e4\u00e4seda ja komposti tuulutada.<\/p>\n\n\n\n

Vermikompostimine<\/h3>\n\n\n\n

Kui traditsiooniliselt lagundavad komposti peamiselt seened ja mikroorganismid, siis selle meetodi puhul lagundavad komposti hoopis ussid. Vermikompostimise protsessis kasutatakse hapniku, seega on tegu justkui aeroobse kompostiga, kuid kuna ussid liigutavad\/p\u00f6\u00f6ravad komposti ise, siis seda pole vaja mehaaniliselt ise teha. Sel meetodil ei teki ka soojust kompostihunnikusse. Seega eristame selle meetodi aeroobsest kompostimisest. Vermikompostreid m\u00fc\u00fcakse poodides eraldi ja vermikompostreid on hea kasutada n\u00e4iteks linnakorterites v\u00f5i muudes tubastes tingimustes.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas teha komposti<\/h2>\n\n\n\n

Nagu eelnevalt lubasin, r\u00e4\u00e4gin l\u00e4hemalt aeroobsest kompostimismeetodist. Sellel teemal n\u00fc\u00fcd edasi j\u00e4tkamegi ja k\u00f5ik millest allolevalt juttu tuleb, on aeroobne kompostimine. Kuigi kompostihunniku \u00fcles ehitamisel on m\u00f5ned olulised reeglid, siis tegelikult on k\u00f5ik v\u00e4ga lihtne ja loogiline ning erihoolt v\u00f5i t\u00e4helepanu komposti tegemisele p\u00f6\u00f6rama ei pea. P\u00fc\u00fcan algusest peale k\u00f5ik p\u00f5hit\u00f5ed lihtsalt ja selgelt lahti seletada ning t\u00e4psemalt tuvustada, kuidas kompost ikkagi tekib ning millele tuleks erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n\n\n\n

Komposti p\u00f5hilised koostisosad<\/h4>\n\n\n\n

(Aeroobses) kompostis peab olema neli p\u00f5hilist koostisosa: pruun materjal ehk s\u00fcsinik, roheline materjal ehk l\u00e4mmastik, hapnik ja vesi. Selleks, et kompost saaks h\u00f5lpsalt tekkida, on meil vaja, et k\u00f5ik need neli komponenti saaksid omavahel kontakti ja seel\u00e4bi koost\u00f6\u00f6d teha ning komposti lagundavatele mikroorganismidele v\u00f5imalikult h\u00e4id elutingimusi pakkuda. Kompostris elavad mikroorganismid toituvadki kompostist. T\u00e4nu enda elutegevusele t\u00f5stavad nad kompostris temperatuuri ja see v\u00f5ib t\u00f5usta suisa 80 kraadini. Selle protsessi sees tekibki maa viljakust t\u00f5stev huumus.<\/p>\n\n\n\n

Pruun ja roheline orgaaniline materjal <\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Pruuni materjalina v\u00f5iks v\u00e4lja tuua k\u00f5ike, mis on kuivanud ja pruun: kuivad puulehed, oksad, hein, p\u00f5hk, muld, k\u00e4bid jms. Pruun materjal kompostris sisaldab s\u00fcsiniku. Roheline materjal on aga pea k\u00f5ik v\u00e4rske j\u00e4\u00e4k: k\u00f6\u00f6gis tekkivad juurviljade j\u00e4\u00e4gid, v\u00e4rskelt niidetud rohi jms. Kuigi nimetame neid asju rohelisteks, siis ei pea nad olema ilmtingimata rohelised. Eesk\u00e4tt oleks oluline, et tegu oleks v\u00e4rskete j\u00e4\u00e4kidega. Roheline materjal sisaldab l\u00e4mmastiku. Nende kahe komponendi juures on \u00fclioluline, et nad oleksid enam-v\u00e4hem tasakaalus. Roheline materjal annavad kompostile niiskust, kuid pruun materjal aitab hoiduda liigse umbsuse eest ja annavad hapnikule ligip\u00e4\u00e4su.<\/p>\n\n\n\n

Hapnik, niiskus ja mikroorganismid<\/h4>\n\n\n\n

Selleks, et mikroorganismid saaksid elada on neil vaja piisavalt hapniku ja piisavalt niiskust. Kui l\u00e4mmastikku on kompostihunnikus liiga palju, siis hakkab hapnik komposti sees v\u00e4henema ja see on mikroorganismidele halb. Nii hakkab kompost m\u00e4danema ja protsess hakkab aeglustuma, sest head mikroorganismid hukkuvad. Samamoodi peab olema tasakaalus ka niiskuse sisaldus komposti sees. Hea niiskusega kompost on kergelt l\u00e4ikiv ja pigistades \u00f5rnalt, vaevum\u00e4rgatavalt vett eraldav. Kui kompost on liiga kuiv ja kompostisisene temperatuur ei t\u00f5use piisavalt k\u00f5rgele, siis tekib anaeroobne ehk hapnikuvaene keskkond ja kompost hakkab roiskuma.<\/p>\n\n\n\n

Kompostihunniku erinevad kihid<\/h3>\n\n\n\n

Kui komposti on palju, siis on soovitatav kompostihunnik (nii kompostri sees, kui ka maa peal) laduda kihtidena (nii on suurte koguste puhul lihtsam) - vaheldumisi pruunid asjad ja rohelised asjad. \u00dche kihi paksus v\u00f5iks olla ligikaudselt 20cm. Kui aga komposti tekib jooksvalt juurde ja mitte suurtes kogustes, siis v\u00f5ib pruuni ja rohelise kompostisusu ka omavahel segamini kompostrisse panna. Oluline on, et neil oleks ligikaudselt v\u00f5rdses koguses. Kui kompostrisse panna oksi, oleks hea, kui oksad eelnevalt v\u00e4iksemateks purustada, siis lagunevad oksad kiiremini, lisaks v\u00f5ib muidu kompost liiga h\u00f5re j\u00e4\u00e4da. V\u00e4ga oluline roll pruunil kihil on niiskuse balansi hoidmiseks. Kui kompost on liiga m\u00e4rg, hakkab ta m\u00e4danema ja lagunemine aeglustub, kui aga kompost on liiga kuiv, ei t\u00f5use kompostihunniku sisene mikroobide tekitatud temperatuur piisavalt k\u00f5rgele, et pakkuda komposteerumisprotsessile soodsaid tingimusi. Kui kompostihunnikus on n\u00e4iteks peale aia riisumist palju kuivi lehti, siis on hea lisada sinna l\u00e4mmastiku juurde n\u00e4iteks kanas\u00f5nniku v\u00f5i kasv\u00f5i v\u00e4rskelt niidetud rohuga. Aegajalt on hea lisada kompostrisse v\u00f5i kompostihunnikusse ka mulda, see aitab lagunemisprotsessile kaasa. Mulda on soovitatav laduda ka kompostri p\u00f5hja ning kui komposter on t\u00e4is, siis ka peale. Ligikaudu kaks korda aastas v\u00f5iks kompostihunnikut hargiga l\u00e4bi segada, v\u00f5i hoopis teise konteinerisse ringi t\u00f5sta. Nii saab kompost piisavalt \u00f5hutust.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas laduda komposti<\/h4>\n\n\n\n